Kandvad seinad karkasstehnoloogias püstitatud objektidel

Siniati viiteobjekt: valla rahvamaja, Nowa Wieś

Vist ükski karkasstehnoloogias hoone element ei paku nii suurt hulka lahendusi nagu seinad. Seetõttu tuleks neist rääkides jagada need välisseinteks (kandvad ja katteseinad), kandvateks siseseinteks ja vaheseinteks. Iga selline rühm erineb teistest neile pandud ülesannete poolest. Selles tekstis vaatleme lähemalt neist esimest.

Kandvate seinte puhul täidab sõrestiku aset karkass ja juba siin on lahenduste valik üpris suur. Selleks võivad olla postid ja talad, terassõrestik või kerge puitsõrestik. Viimase variandi puhul võib see ka vooderdust toestada (mõnikord ka ülejäänud variantide puhul, see on kandvate elementide paigutustiheduse küsimus). Kõigil muudel juhtudel peab seina vooderdusel ja täidisel olema oma kerge alamsõrestik – harilikult alumiiniumist või terasest, vahel kasutatakse ka puitu. Kõik need kinnitatakse sobiva karkassi külge. Lõpuks, et sein oma funktsiooni täidaks, peab see olema ka tarind, mis eraldab meid välismaailmast. Nõuetest olenevalt mitte üksnes füüsiliselt, vaid ka termiliselt, akustiliselt ja tuleohutuslikult. See peab olema ka niiskuskindel ning lõpuks ka veel hea välja nägema, sest hoone fassaad mõjutab suurel määral selle esteetilist välimust.

Kõige lihtsamad on kõige selle puhul soojusküsimused. Kogu küsimus seisneb konstruktsioonielementide vaheliste tühimike täitmises sobiva materjaliga – harilikult klaas-, kivi- või puitvillaga, harvem tselluloosigraanulite või muude toodetega. Välisseinte puhul, kus seina mõlemal küljel esineb suuri temperatuurierinevusi, tasub aga kõrvaldada karkass-süsteemidega kaasnev teatud ebamugavus, nimelt väikesed lineaarsed külmasillad, mis tekivad piki konstruktsioonielemente (puitkarkassi puhul) või alamsõrestikku. Harilikult kõrvaldatakse need püstkarkassi ehitamise ja selle soojusisolatsioonimaterjaliga täitmisega.

Pisut keerulisem on lahendada akustikat puudutavaid probleeme. Tõsi küll, üldjuhul täidab kasutatud soojusisolatsioon suurepäraselt ka helitõkke funktsiooni, kuid vahel on vaja kasutada keerukamaid lahendusi – see on aga juba eraldi teksti teema.

Jäävad veel vooderduse küsimused. Sees kasutatakse harilikult kipskartongplaate. Erinõuete puudumise korral õigustavad end suurepäraselt kasvõi plaadid Nida Expert. Kui aga sellised nõuded peaksid tekkima, on projekteerijate ja tööde tegijate käsutuses terve rida suurendatud niiskuskindluse (Nida Vesi või Hydro) või tulekindlusega (Nida Tuli Kompakt) lahendusi või ka mõlemad korraga (Nida Tuli Vesi Pluss), samuti tunduvalt suurema elastsuse, tugevuse ja heliisolatsiooniga plaate.

Välisvooderdusel võib olla kahetine ülesanne. See võib olla aluskiht valitud fassaadikattematerjalile või ka hoone lõplik pealiskiht.

Karkasskonstruktsiooniga objekte võib viimistleda täiesti vabalt valitud viisil, nagu ka kõiki müüriladumistehnoloogias püstitatud objekte. See on väga populaarne ka ühepereelamute ehituses kergmärjal meetodil. Kuna oleme aga otsustanud hea auru läbilaskvusega tehnoloogia kasuks, võib selle kõige lõpus katta hermeetilise krohvikihiga. Küllap on parem kasutada õhupiludega ventileeritavat fassaadi, mis viib niiskuse soojusisolatsioonist välja. Igal juhul on hea lahendus tsementkiudplaadid – alates lihtsaimatest ja universaalseimatest Cementexi plaatidest kuni keerukamate ja eriotstarbeliste Blucladi plaatideni.